Tüütu inimene

Ma kohe pean kurtma - meil on kontoris üks eriti tüütu sekretär. Näiteks lahkas ta meie kuukoosolekul ligi 20 min teemadel mis ei ole aktuaalsed, on ülepaisutatud ja mõttetud - näiteks olevat keegi küsinud tema käest meie tegevjuhi ametinimetust (tegemist on pikema nimega), siis käivad teatud isikud tema käest telefoninumbreid küsimas (no ma ei viitsi välja trükkida 2 A4 ja seda hoida igaks juhuks käepärast), isikud ei pane kohvitasse masinasse vaid jätavad kraanikausi kõrvale (aga kui masin peseb kuhu siis panna), keegi unustas midagi külmikusse jne ja jne. Ta käsib kõik puuduva indeksiga lepingud ümber teha, kõik tavapärastest normidest kõrvalekalduvad kirjavormid ei sobi, ametlikud kirjad peavad kandma trükituid reg numbreid jne. No lausa masendav. Täna nokkis minu lepinguga - et seal on kirjutatud kaks isikut kes võiks alla kirjutada - et tehku ma valik ja pangu kõrgema positsiooniga inimene allakirjutajaks. No ma ei viitsi tegeleda selliste debiilsete detailidega. Ja siis tal on üks probleem veel - kui tal on nokkida ja öelda midagi siis ta ei tule kunagi otse sinu juurde - ta läheb kaebama kas sinu otseselt ülemusele või siis tegevjuhile - ja kaevatakse ka kõige ja kõigi peale küll direktorite ja muude lihtsamate ametipostide nn väärkäitumiste üle. Masendav.

Ilmas inimesi isesuguseid

Maailmas inimesi ikka isesuguseid. Mõnikord ma võiks ennast kringliks vihastada inimeste süüdimatuse ja ükskõiksusega kokku puutudes. Viimasel ajal ma kohtan pidevalt tööl suhtumist – ei ole minu rida, ei huvita. Kas inimestel on läinud üle hirm töökaotuse suhtes või ollakse endas nii kindlad, et nendest tööandja kunagi ei taha vabaneda. Ehh, sinisilmad. Kuigi ega jah, ma ise olen ka üsna kindel, et mind keegi lähiajal küll ei plaani kangutada, kuid mina olen mina ja mind teen oma tööd hingega ja kogu südamest. Ja seetõttu võin ma ka kindel olla, et tööandja mind hindab ja austab ja näeb minus perpektiivi. Ja ta ütleb seda mulle välja kah. Kas ka loodritele, kelle jaoks võiks mõisa kõis lohiseda ja peaasi et saaks päeva õhtusse veeretada?

Lisaks ajas mind hommikul närvi Äripäev – seal üks artikkel kubiseb faktivigadest ja üks lontrus ehib ennast valede andmete ja daatumitega. Ma tean, et ÜR on alati valetanud, vassinud, käkki keeranud ja seljataga susserdanud aga siiski – no poole aastate tähtaegadega ja minu jaoks ilmselgete faktivigadega eksida on ikka liig mis liig. Alles paar kuud tagasi oli jälle kus ta käis ja kekkas VL juures puha valet ja udu jälle, et tema on, tema teeb, tema võtab ja tema saab. Selle peale tahaks kohe talle näkku öelda, et nu kus siis on tema „saavutused“ – ei kuskil. Kas kuskil valitseb ka õiglus, et ta oma valede ja vassimiste eest ükskord karistatud saaks. Loodan, et ükskord lõhkeb ka tema mull.

Püha müristus

Vihma tahaks küll natukene, üks pisike mürinaga äikesevihm. Kuluks ära kõigele vist. Aga see ei olnud põhipoint. Põhiliseks oli see, et me vajasime kardinad. Sai siis ilma pikemalt uurimata Reeda Kardinatesse mindud - olid nad iga päev mul silme ees ja tee peal. Proua käis aknaid mõõtmas 14 juuni ja eilseks siis sai visandatud kokku asja. Kolm nädalat aktiivset mõttetööd tal ja hops oli mul kardinavisandid valmis. Läksin mina siis suurte lootustega kohale ja ... Tädil oli kõigi 7 akna ette nähtud tavaline tüllkardin. Ei tea kas mood tänapäeval aga ühtegi külgkardinat ei olnud. Magamistuppa soovitas rooma kardinat ja poisile rulood. Poisi ruloo on meil juba ammu ostetud, muidu oleks tal täitsa valge tuba koguaeg ja ärkaks vist kell kolm juba. Ühesõnaga siis vaatasin kangaid - ütlesin et kallist ei taha. Pakkus siis välja enam vähem sarnased toonid - beežid, liivakarva, hallikad ja poisile sinine. Ning jäin hinnapakkumist ootama. Ja vat siis oligi see püha müristus. 7 akent - 7 kardinat tüllist - 7 kardinapuud ( üks lakke siin, muud torud) ja hind 40000. Vat see oli hoop ka minu mugavusele. No olin ma mõelnud maksimaalselt 10-15 tuhat kulutada aga mitte 40. Ühesõnaga sinna jääb mu mugavus, ostan ise kardinakangad , lasen Lasna õmblustädidel ääred ja paelad õmmelda ning mehel kardinapuud riputada. Kangas ja Nööbis on kanga ale kuni 70%, küll ma midagi leian ikka. Õhtul lähen jahile, enne poisi toomist hoiust. Homme raporteerin.