Püha müristus

Vihma tahaks küll natukene, üks pisike mürinaga äikesevihm. Kuluks ära kõigele vist. Aga see ei olnud põhipoint. Põhiliseks oli see, et me vajasime kardinad. Sai siis ilma pikemalt uurimata Reeda Kardinatesse mindud - olid nad iga päev mul silme ees ja tee peal. Proua käis aknaid mõõtmas 14 juuni ja eilseks siis sai visandatud kokku asja. Kolm nädalat aktiivset mõttetööd tal ja hops oli mul kardinavisandid valmis. Läksin mina siis suurte lootustega kohale ja ... Tädil oli kõigi 7 akna ette nähtud tavaline tüllkardin. Ei tea kas mood tänapäeval aga ühtegi külgkardinat ei olnud. Magamistuppa soovitas rooma kardinat ja poisile rulood. Poisi ruloo on meil juba ammu ostetud, muidu oleks tal täitsa valge tuba koguaeg ja ärkaks vist kell kolm juba. Ühesõnaga siis vaatasin kangaid - ütlesin et kallist ei taha. Pakkus siis välja enam vähem sarnased toonid - beežid, liivakarva, hallikad ja poisile sinine. Ning jäin hinnapakkumist ootama. Ja vat siis oligi see püha müristus. 7 akent - 7 kardinat tüllist - 7 kardinapuud ( üks lakke siin, muud torud) ja hind 40000. Vat see oli hoop ka minu mugavusele. No olin ma mõelnud maksimaalselt 10-15 tuhat kulutada aga mitte 40. Ühesõnaga sinna jääb mu mugavus, ostan ise kardinakangad , lasen Lasna õmblustädidel ääred ja paelad õmmelda ning mehel kardinapuud riputada. Kangas ja Nööbis on kanga ale kuni 70%, küll ma midagi leian ikka. Õhtul lähen jahile, enne poisi toomist hoiust. Homme raporteerin.